Linda Howard "Mässaja pisarad"

Ersen, 2017, 256 lk


Raamatupoe lehel tutvustus

Susan pole kunagi varem kohanud Cord Blackstone’i sugust seksikat meest. Cord on oma suguvõsa must lammas. Tal on Blackstone’idega kana kitkuda – tegemist on sama uhke suguvõsaga, kes kaitses Susanit pärast tema abikaasa surma. Cord ei kohku Blackstone’ide karistamisel tagasi millegi ees, aga mis siis, kui ta hävitab selle käigus naise, kes ei suuda lakata teda armastamast?


Olen lugenud sama autori romaani "Iseseisev naine", mis mulle väga meeldis. Seepärast haarasin ka autori järgmise raamatu järele. 

Nojah... Lugu algas kirgliku tantsuga ja pool raamatust käis üks janditamine sellesama tantsiva paarikese ümber, kes ei jõudnud kuidagi seksini. Küll nad üritasid selleni jõuda, ent alati tuli midagi vahele, kas siis telefonihelin, omavaheline tüli vms. Poole peal oli juba tõepoolest tunne, et no seksige juba lõpuks ära, et ehk siis saab ka mõne muu teemaga edasi minna. Kõrvalteema oli ka - suguvõsade vaheline rahateema, võlad vms, ent see jäi nagu tahaplaanile. Esiplaanil oli ikka ülikuum seks... või selleni jõudmine. 

Võib-olla noorematele lugejatele, kes kohtinguigatsuses õhkavad ja roosasdes mullides unistavad, on lugemine sobiv, muidu aga jättis sellise lääge naiivse mulje.