Neljapäev, 28. detsember 2017



Kaire-Külli Vaatmann "Visa hing. Ott Kiivikas"

Helios, 2017, 264 lk


Raamatut lugema asudes mõtlesin, et lasen silmadega kiirelt üle, kuna pole kunagi olnud Oti fänn. Juhtus aga nõnda, et kui esimese lehekülje avasin, ei saanud enam tunde pidama. Lugesin ja lugesin ja ajataju kadus täielikult.

Alguses räägib Ott päris palju oma lapsepõlvest, mis sobis igati, kuna andis hea arusaamise, kuidas ja mis vormis poisikesest edasipürgiva mehe. Ott räägib pidevast konkurentsist oma vennaga, samas aga nad väga ka hoidsid üksteist. Juttu on ka emast, kes on oma poegade jaoks alati olemas ja toetamas. Veel mainitakse raamatus valukohta, kus Oti isa oma pere maha jättis ja teise naise juurde kolis. Ott koos oma vennaga olid tublid ja hoolitsesid ema eest, lükkasid kõik ema mõeldavad kavalerid eemale. Poisid valvasid oma ema, kuna ei soovinud ühtki võõrast meest oma koju.

Väga meeldis, kui tahtejõuline Ott on. Ta ei anna iial alla. Kui ta oli endale eesmärgiks midagi võtnud, siis selle ka saavutas. Raamat on vägagi inspireeriv lugemine inimestele, kes ihkavad oma elus midagi korda saata ega rahuldu nii-öelda tavalise eluga.

Ott unistas palju ja seadis endale kõrgeid sihte. Tema unistused täitusid järgemööda. Isegi kohtus ta oma iidoli Arnold Schwarzeneggeriga, kes aastaid plakatil tema toas oli poseerinud. Ott sai isiklikult tuntud mehe kätt suruda. Veel kirjeldab Ott, kuidas ta enne võistlusi kujutles, kuidas ta lavale astub ja medaleid vastu võtab. Lava taga oli tal alati olemas plaan, ta mõtles oma peas eelnevalt kõik korralikult läbi. Isegi suures hingevalus, kui oli äsja lahkumineku üle elanud ja kohtus võistlustel oma eksiga, suutis ta kõik muu välismaailma enda jaoks unustada ning keskenduda oma eesmärgile - võita. 

Oti teel ei ole sugugi läinud kõik nii lihtsalt ega ole talle ka kergelt midagi kätte kukkunud, vaid kõik on saavutatud siiski raske tööga. Enesedistsipliin on võimas! Kahjuks ei läinud tema elus ka suhetes naistega kuigi hästi. Esimesed suhted katkesid just selle tõttu, et Otil olid esikohal tema treeningud. Hiljem, kui ta oli valmis suhtesse juba rohkem panustama, veeti jällegi teda valusalt alt. Naine laskis koos nende ühise lapsega teise mehe juurde jalga. Nüüdseks on mehel aga juba uus elukaaslane.

Kokkuvõtlikult oli raamat nii huvitav, et seda oli raske käest ära panna. Raamat oli kirja pandud positiivses võtmes. Kuigi Oti elus oli palju raskuseid ja karme aegu ei edastatud seda haletsust otsivalt, vaid just nimelt näidates, et igast raskusest on võimalik üle saada. Pealkiri "Visa hing" on igati sobiv!


"Ainuke mõte, mis mind tol hetkel valdas - minust saab maailmameister. Polnud tähtis, kuidas või mille kõige eest ma selle uhkust kõditava tunnustuse pälvin, oluline oli eesmärk. Ma pole kunagi fantaseerinud võimatutest asjadest. Ma ei tahtnud ju saada ämblikmeheks, vaid täiesti saavutatavalt maailmameistriks." (lk 54)

"Iga kord, kui plakateid vaatasin, unistasin, et ka minust saab kunagi nii võimas, edukas ja kuulus mees. (Arnold S.)"  (lk 55)

"Medal pole kõige tähtsam, jõuab mulle ühel hetkel ootamatult kohale ... mis siis on tähtis? See, et sa oled õnnelik, see, et sul on rahu hinges, ja see, et sinu sõnumit kuulatakse, tean vastust kohe." (lk 238)


     

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.