kolmapäev, 28. veebruar 2018



Sheila O'Flanagan "Kadunud naine"


Varrak, 2017 366 lk

Tõlkija Krista Suits



Tutvustus

Imogenil on plaan. Ehkki pealtnäha laitmatus abielus imetlusväärse mehega, on ta 
ometi juba paar aastat salamahti raha kõrvale pannud, et põgeneda esimesel võimalusel. 
See avaneb siis, kui Imogen ülemusega Pariisi ärireisile sõidab. Selle asemel, et 
naasta messilt Dublinisse oma turvalisse ellu, põletab naine kõik sillad ja läheb hoopis Baskimaale, 
kus möödusid tema varased lapsepõlveaastad ja kust mees ei tohiks 
osata teda otsida. Mille või kelle eest ta pageb? Mida või keda ta otsib? Ebakindel ja 
pidetu lapsepõlv sundis turvalisust ihkava neiu abielluma Vince’iga. Mees, kes tundus 
esialgu meeldivalt hoolitsev, osutub paraku kontrollifriigiks ning allutab naise endale nii 
põhjalikult, et ainus väljapääs näib olevat jäljetult kaduda. Ent Vince pole mees, 
kes omandist võitlemata loobuks. Ta asub Imogeni otsima. 
Algab kassi ja hiire mäng, mis hoiab lugejat põnevil romaani viimaste lehekülgedeni.


Ladusalt kirjutatud, huvitav lugemine. Teemaks vaimne vägivald suhtes, kus siis mees 
püüab omale naist allutada temaga kõikvõimalikult manipuleerides. Ta teeb seda üsna 
peenelt, nii et naine ei saa alguses arugi, kui juba nii-öelda mehe seatud puuri on 
pistetud. Mees korrutab alati, et kuigi naine eksis (mida ta mehe arvates tegi pidevalt), 
siis mees andestab talle, kuna armastab teda. Samuti rõhutab mees pidevalt, et naine ei vaja peale mehe kedagi oma ellu, üksnes mehest piisab, sest tema hoolib nii väga oma naisest. 
Lõpuks hakkab naisele tunduma, et miski on suhtes ikka väga valesti ning põgeneb... 
 

pühapäev, 25. veebruar 2018



Debbie Macomber "Juhuslik kohtumine"


Ersen, 2017, 328 lk

Järg raamatule "Kauplus Blossom Streetil"


Tutvustus

Lugu sellest, kuidas kudumine kolme naise elu muudab. Koht, mis on tulvil soojust ja külalislahkust, uusi ja vanu sõpru.
Lydia Hoffmanile kuulub Blossom Streetil pood A Good Yarn, millel on aasta jooksul pärast avamist hästi läinud – nagu ka Lydial endal. Paljuski on sel tegemist Brad Goetziga. Aga kui välja ilmub Bradi eksnaine, kardab Lydia korraga oma vastleitud õnne kaotada.
Lydia uue kursusega liitub kolm naist. Elise Beaumont, pensionil ja lahutusest kibestunult, saab teada, et tema kunagine abikaasa on taas tema ellu sisenemas. Bethanne Hamlin on seismas silmitsi palju hilisema lahutuse mõjudega. Courtney Pulanski on masendunud ja ülekaaluline teismeline, keda tema vanaema otsustab suunata eakate ujumistundidesse ja kaasata A Good Yarnis toimuvale kudumiskursusele.



Olen läbi lugenud mitmeid Macomberi raamatuid. Tema lugudes on palju armsaid hetki ja lugemisega kaasneb mõnus ja helge olemine. Mulle raamatu järg meeldis, nagu ka 1. osagi.

Raamatus räägiti valusast lahutusest. Selle laastavast mõjust lastele. Emotsioonidest lähtuvatest kiiretest otsustest, neid korralikult läbi mõtlemata. Mees, kes ülepeakaela oma kauaaegsest suhtest välja tormas ja uue kallimaga kokku kolis, leidis end mõne aja pärast õnnetuna. Alles hiljem taipas ta, kui korras oli tema elu enne olnud ja kui häid võileibu tema ekskaasa alati teha osanud oli. 

Raamat haaras kohe algusest kaasa. Lõpus läks aga kõik kuidagi väga kiireks - otsad tõmmati ruttu-ruttu kokku, oleks soovinud kuidagi tasapisi... veel edasi nautida. 


teisipäev, 13. veebruar 2018



Kelly Rimmer "Salajane tütar" 


Ersen, 2016, 304 lk


Tutvustus

Romaan lapsendamisest, südamevalust ja emaarmastusest.
Kui nägin esimest korda oma vastsündinud lapse nägu, püüdsin selle endale mällu talletada.
Ta võeti minult ära ja teadsin, et ei pruugi enam kunagi oma tütart näha.
38 aastat hiljem...
„Sa oled lapsendatud.“ Kolm sõna ja Sabina elu on igavesti kaheks purunenud enne ja pärast neid sõnu.
Sabina ootab oma esimest last ega suuda mõista, kuidas võib ema tütre hüljata ja miks ta vanemad hoidsid seda tema eest saladuses.
Sabina on otsustanud üles otsida naise, kes ta reetis. See, mis edasi juhtub, muudab kõike mitte ainult Sabina, vaid ka pikki aastaid teda armastanud naiste elus.


Raske teema. Kohutav ikka, kui oled noor ja mitte abielus ja sind viiakse sunniviisiliselt "vanglasse". Sind koheldakse seal mitteinimlikult. Kohe peale lapse ilmale toomist varjatakse su laps padjaga, nii et sa ei või isegi pilkugi talle heita ja viiakse su juurest minema ning sa ei näe teda kunagi. Õudne ja vastik lugemine! Autor aga kirjutab hästi ja kaasahaaravalt.

pühapäev, 11. veebruar 2018





Martina Haag "Midagi on valesti"

Varrak, 2017, 192 lk


Tutvustus

Kuuled jutte, kuidas see teistega on juhtunud. Tunned neile kaasa. Ja tead sügaval sisimas, et sinu endaga ei juhtu seda mitte kunagi. Ehkki tegelikult pole sul õrna aimugi. Eesti juurtega populaarse rootsi kirjaniku Martina Haagi raamat „Midagi on valesti“ on romaan ellujäämisest, põhjatust tundrujärvest, kuhu keegi minna ei tohi, ühest punaseruudulisest jopest ja sellest, kuidas end lõpuks püsti ajada, kuigi oled surmkindel, et rohkemaks pole sa suuteline. Petra ja Anders on olnud abielus viisteist aastat, neil on kaks toredat poega. Nad on õnnelik perekond. Selline, mis jääb püsima kõikide tormide kiuste. Vähemalt nii on Petra alati uskunud. Aga siis ühel kevadel lihavõttepühade ajal märkab ta nende suvekodus voodi kõrval küünlajalga. Miks on Anders üksi suvilas ööbides küünla põlema pannud? Kas elekter oli ära? Või kas ta ei olnudki seal üksi? Petetud ja maha jäetud Petra püüab veel oma abielu eest võidelda, ent kui kõik pingutused jooksevad liiva, võtab ta aja maha ja põgeneb tundrusse. Seal alustab ta matkamajakese valvuri töö kõrval lahutusest raamatu kirjutamist, et ennast taas kokku lappida.


Raamat räägib valust. Kurb ja masendav lugemine. Ühe perekonna lagunemise lugu, kes on koos elanud 15 aastat. Mahajäetud naise valu, kahe poja valu. Lõhutud said kaks perekonda, mehe armukese perekond samuti. Mahajäetud naise meeleheitlik minevikumälestustes tuhnimine, mis läks suhtes valesti.

Ei meeldinud raamatu ülesehitus. Kohati ei saanud aru naise mõtetest, olid hüplevad siia-sinna. Pigem oli tegemist nagu päevikuga, mida vaikselt endale kirjutada, et oma mõtetest aru saada. Iseenda teraapia. Lugu kui selline ei olnud haarav jutustus.

Hinge läks koht, kui naine märkas poes ajakirjakaanel suurt fotot endast ja oma mehest ning nende vahele oli joonistatud käristatud joon. Kirjutati nende lahutusest. Naine seisis kaant vaadates ja mõtles, et kaane oli kujundanud inimene, kes võis olla samuti pereinimene... ja ta sai selle eest tasu...       


Kelly Rimmer "Ema pihtimus"


Ersen, 2017, 320 lk


Tutvustus

Vapustav lugu tulvil ootamatuid pöördeid.
Su mees võttis endalt elu.
Kas rääkida tõtt ja purustada kõik, mis on järel su perekonnast?
Või hoida saladust, mis võib su hävitada?
MIDA TEEKSID SINA?

Ta on surnud ja mind ei ähvarda miski, aga kardan ikkagi. Vahel ma isegi tunnen temast puudust, ent järgmisel hetkel vihkan teda kogu südamest ja loodan, et ta kannatab põrgus samamoodi nagu mina siin.
Olivia ja David olid pealtnäha täiuslik paar. Neil oli terve elu ees. Nad oleksid pidanud olema õnnelikud, eriti kui sündis tütar Zoe.
Aga nüüd on David surnud ja Olivia maailm kildudeks purunenud. Südamevalu on Olivia hävitanud, samuti leinab poega Davidi ema Ivy. Mõlemad naised peidavad armastatud mehega seotud saladusi, mis on pannud perekonna ohtu.
Miski oli Olivia ja Davidi abielus väga valesti. Kas Olivia ja Ivy murravad vaikuse ja räägivad tõtt? Ema peab kaitsma oma last iga hinna eest… on see ikka nii?


Väga huvitav ja kaasahaarav raamat! Hästi kirjutatud, raske oli raamatut käest ära panna. Taas selline lugemine, mida üksnes ei loe, vaid  "koged" läbi. Valusad teemad - vaimne ja füüsiline vägivald suhtes. Kirjeldused, kuidas seesugusest suhtest on raske lahkuda. Häbi, enesesüüdistamine, hirm... Valus vaikimine sugulaste poolt. Psühholoogilised kirjeldused, miks... kuidas... Meeldis, et põhirõhk ei olnud füüsilise piina kirjeldamisel, vaid loo jutustamisel, mis oli üleni endasse haarav.  

teisipäev, 6. veebruar 2018



Jojo Moyes "Mina enne sind"


408 lk, 2016, OÜ Kirjastus kunst


Tutvustus

Lou seiklusvalmidus näib väljenduvat põhiliselt tema garderoobis: smaragdrohelistes satiinkingades, litridega sukkpükstes – üleni litridega – ja vanaisa kardinatest minikleidis. Ja nüüd hakkab ta palka saama selle eest, et ta muudaks rõõmsaks kibestunud ja igal võimalusel sapise ratastooli aheldatud Willi, kes tahab surra. Vaatamata suurepärasele andele vastupidist muljet jätta, on Lou tegelikult kiire taibuga ja mõistab, et Will vaatab ainult siis jälle tulevikku, kui tema ise enne oma tuleviku nimel pingutama õpib. Nii asub Lou kasvatama oma iseloomu, mis seni oli rahus leppinud nii elu kui enda keskpärasusega. 


 

Raamat algas õnnetusega, kus üks rikas mees sattus liiklusõnnetusse ning arstide väitel pidi jääma eluks ajaks ratastooli. Mehe vanemad palkasid oma pojale hooldajaks noore naise, kelle vahel lõi lõkkele armastus. Lugu aga polnud kindlasti seebivahune armastuslugu, vaid valus ja emotsionaalne rännak. 

Will jättis väga sügavamõttelise mehe mulje. Tal oli aega ratastoolis palju mõelda ja elule vaadata. Loomulikult oli ta kibestunud, et oli aheldatud ratastooli ja seetõttu oli ta ka tihti tujukas. Valud ja piinad tema kehas ei olnud just mugavad, ent kõigest hoolimata jätkus tal tähelepanelikkust enda ümbritsevate inimeste suhtes. 

Väga läks hinge ka Willi sünnipäevakingitus Loule, milleks olid kollase-musta triibulised sukkpüksid. Teised ei mõistnud, kui sügavalt oli Lou kingitusest puudutatud, ent Will mõistis. Loule meeldis riietuda teistmoodi kui teised ja ta kurtis ükskord Willile, et lapsena tal olid seesugused sukkpüksid, ent täiskasvanutele ei tehta selliseid. Will jättis selle meelde ja hiljem tellis kingituse.

Valus oli lugeda, kui raske oli ratastooliga avalikes kohtades liikuda ja keegi appi minna ei tahtnud, kui ratastool mudasse kinni jäi.

Väga kaasahaarav ja emotsionaalne raamat! Kahju, et varem kätte ei sattunud. 
   

laupäev, 3. veebruar 2018




Linda Howard "Duncani pruut" 


Esimene raamat

 

Ersen, 2015, 256 lk


Tutvustus

Seitse aastat oli möödas ajast, kui rantšopidaja Reese Duncani naine mehe rahast lagedaks tegi. Sealtpeale oli Reese püüdnud oma elu uuesti üles ehitada. Ta vajas lihtsat ja usaldusväärset naist, kellega lapsi saada ja kes aitaks rantšos tööd teha. Esimesel pilgul tundus, et linnatüdruk Madelyn Patterson ei sobi selleks üldse. Ent Madelyn ei tahtnud mehe maad ega raha. Ta tahtis vaid üht – Reese’i südant.


Reese oli tubli töömees. Tal oli rantšos palju tööd teha. Mehe eksabikaasa ei suutnud leppida, et mees liigselt rantšole pühendus ning nõudis lahutust. Kohtunik määras poole mehe varast naisele. Reese laostus, rantšo sattus võlgadesse, ent mees ei loobunud. Tema unistus oli rantšos kõik uuesti toimima saada. Ta elas 7 aastat üksinda ja rügas tööd teha. Taipas ühel hetkel, et üksi läheb raskeks ja ta soovis omale lapsi, kellele kunagi oma elutöö pärandada. Reese oli naistes pettunud ega soovinud enam kellelegi oma südant kaotada. Ta ei soovinud raisata aega kohtingutele, vaid pani ajalehte kuulutuse, kus teatas ausalt, et otsib naist, kellega abielluda ja lapsi saada. Mehel polnud plaanis armuda, ta soovis abielu kui äritehingut. Oma tulevaselt nõudis ta lepingut, kus lahutuse korral ei saaks abikaasa tema varast sentigi. Reese leidiski kuulutuse kaudu naise, ent loomulikult ei läinud kõik edasi mehe kainet plaani mööda, kuna ta armus...

Reese oli väga töökas ja armastav mees, kuigi alguses paistis karm ja ülbe. Ta oli eksi poolt väga palju haiget saanud. Raamatus kirjeldati palju rahulikku maaelu, seal töötamist ja toimetamist. Oli ka kirge, mida Linda raamatutes ikka olnud on. Reese sai omale tööka ja tubli naise, kes armastas samuti elu, milles ta isegi elas. Mulle väga raamat meeldis! 

neljapäev, 1. veebruar 2018




Diane Chamberlain "Valed meie vahel" 



Ersen, 2016, 312 lk


Tutvustus

Saladused, mis panevad proovile heitliku, ent murdumatu sideme õdede vahel. See on side, mille on sepistanud armastus, truudus, reetmine ja andestamine.
Maya ja Rebecca Ward on mõlemad suurepärased arstid, kuid sellega õdede sarnasus ka lõpeb. Teismelistena nägid nad pealt oma vanemate mõrva, ent Rebecca päästis Maya püssimehe käest. Tragöödia tõttu sai Mayast ettevaatlik ja arg leppija rahuliku arstipraksise ja abikaasa Adamiga, Rebeccast aga riskija.
Kui hävitav orkaan Põhja-Carolina osariigi rannikut tabab, veenavad Rebecca ja Adam Mayat koos nendega päästeoperatsioonile tulema. Maya nõustubki viimaks, soovides abikaasale meele järele olla. Ta sukeldub ohvrite eest hoolitsemise ja nende transportimise probleemidesse, ent siis kukub ta helikopteriga tormitsevasse tulvavette ja paistab, et ellujäänuid pole.
Kui Rebecca ja Adam on sunnitud leppima sellega, et Mayat enam ei ole, pöörduvad nad teineteise poole – algul lohutust otsides ja veidi hiljem kires, teadmata, et hulk kilomeetreid tsivilisatsioonist eemal on Maya vigastatud ja lõksus võõraste juures, keda ta võib-olla ei saa usaldada. Eemal õest, kes teda alati päästis, peab Maya nüüd leidma julguse, et ennast ise päästa – teadmata, et see elu, mis teda varem ümbritses, on igaveseks muutunud.




Üle pika aja väga huvitav lugemine! Esimesed 100 lk läksid väga kiirelt, sest nii huvitav oli!

Lugu kahest õest, kelle vanemad raamatu alguses mõrvati. Pelgasin alguses, et jubeda krimkaga tegemist, ent edasi läks lugu helgemalt. Vanem õde Rebecca, kes oli vanemate tapmise ajal 18aastane, kasvatas oma õde Mayat, kes oli sel hetkel 14aastane. Tüdrukutest said elukutselt arstid. 

Maya abiellus Adamiga, kes oli samuti arst. Nad üritasid last saada, ent see kuidagi ei õnnestunud. Nende vahel tekkisid pinged.

Rebecca nautis erinevaid suhteid ega tahtnud lapsi saada. Temale meeldisid riskid. Ta käis erinevatel päästeoperatsioonidel abiks inimesi ravimas. Ühel sellisel operatsioonil jäi Maya kadunuks ning Adam ja Rebecca arvasid, et ta on surnud. Alguses nad lohutasid teineteist, ent siis tekkis nende vahel säde.

Lõpp läks kuidagi väga kiireks - pliks-plaks võeti otsad kokku, nii et raske oli aru saada, et raamat juba läbi. Tekkis tunne, et oota, aga ... 



Maria Lepmaa "Ma olen sinuga"

Hea Tegu, 2018, 120 lk


Raamatus on mõnusat lugemist usu ja uskmatuse usalduse ja usaldamatuse, tasakaalu ja kahtluste, õnne ja õnnetuse teemadel.
Autor jutustab ladusalt igapäeva elu-olust, jättes lugejale ruumi oma arusaamise väljakujundamiseks.



Lugejate kommentaare


Kristine Allik:
"Raamat läbi loetud. Nii kaasahaarav ja mõtlemapanev! Seda võiks ka teismelised lugeda. Väga hea raamat!"

Inge Krasnikov:
"Loetud. Väga meeldis! Eluline raamat valikutest."

Marje Pajula:
"Raamat meeldis väga. Kaks korda sain kätte võtta ja oligi läbi. Nii põnev oli!"

Liisi Päevatalu:
"Ma olen sinuga" oli minu jaoks kõige huvitavam raamat. Tõeliselt sisukas ja endasse haarav! Ma ei saanud raamatut enne käest, kui läbi loetud sain. Tänan väga huvitava ja kosutava raamatu eest! Jaksu ka edaspidiseks ja häid mõtteid veel selliste raamatute väljaandmiseks!"

Tiiu Koppel:
"Raamat loetud ja meeldis väga. Mõjus nii südantsoojendavalt! Aitäh ilusa elamuse eest!"

Eliina Kudrjavtsev:
"Väga hea raamat! Soovitan soojalt ka teistele!"

Malle Õunap:
"Lugesin raamatu läbi ühe õhtuga. Meeldis kohe väga, väga!"

Kaja Koor:
"Loetud, täitsa kasulik lugemine! Eriti meeldis see, kuidas väikese hiirekese siblimine Küllile mõistuse pähe pani. Tihtipeale ongi elus nõndamoodi."

Kätlin Mägi:
"Mulle väga meeldis! Südantsoojendav ja palju äratundmiskohti."

Helve Väärmaa:
"Väga hea raamat! Palju mõtlemapanevat ja arutlemiseks sobivat teemat, kui tähtis on pere tugi nii noortele kui vanadele, nii mures kui rõõmus. Eriti soovitan seda raamatut lugeda noortel."

Mare Jakobson:
"Neelasin raamatu ühe raksuga alla. Väga lahe stiil ja kerge lugeda, samas mõtteid kui palju sees!"

Helve Koppa:
"Nautisin tõesti seda raamatut nii, et lugema hakates tegin väga lühikesi pause. Juba kaanekujundus kutsub vaatama, mõjub rahustavalt. Olen väga tänulik raamatu eest, suurepärane lugu!"

Lea Kermann:
"Raamat meeldis väga, nagu kõik teisedki sinu raamatud! Nii kergesti loetav ja eluline. Jään ootama sinu uusu raamatuid!"

Theresa Pokk:
"Väha hea ja õpetlik raamat! Soovitan soojalt! Sobib lugeda nii noortel kui ka kõigile teistele igas vanuses."



Lugesid minu raamatut?
Ootan meeleldi tagasisidet!
Olen leitav Facebookist,
samuti võid mulle julgelt kirjutada:

maria.lepmaa@gmail.com