Sheila O'Flanagan "Kadunud naine"


Varrak, 2017 366 lk

Tõlkija Krista Suits

Tutvustus

Imogenil on plaan. Ehkki pealtnäha laitmatus abielus imetlusväärse mehega, on ta 

ometi juba paar aastat salamahti raha kõrvale pannud, et põgeneda esimesel võimalusel. 

See avaneb siis, kui Imogen ülemusega Pariisi ärireisile sõidab. Selle asemel, et 

naasta messilt Dublinisse oma turvalisse ellu, põletab naine kõik sillad ja läheb hoopis Baskimaale, 

kus möödusid tema varased lapsepõlveaastad ja kust mees ei tohiks 

osata teda otsida. Mille või kelle eest ta pageb? Mida või keda ta otsib? Ebakindel ja 

pidetu lapsepõlv sundis turvalisust ihkava neiu abielluma Vince’iga. Mees, kes tundus 

esialgu meeldivalt hoolitsev, osutub paraku kontrollifriigiks ning allutab naise endale nii 

põhjalikult, et ainus väljapääs näib olevat jäljetult kaduda. Ent Vince pole mees, 

kes omandist võitlemata loobuks. Ta asub Imogeni otsima. 

Algab kassi ja hiire mäng, mis hoiab lugejat põnevil romaani viimaste lehekülgedeni.

Ladusalt kirjutatud, huvitav lugemine. Teemaks vaimne vägivald suhtes, kus siis mees 

püüab omale naist allutada temaga kõikvõimalikult manipuleerides. Ta teeb seda üsna 

peenelt, nii et naine ei saa alguses arugi, kui juba nii-öelda mehe seatud puuri on 

pistetud. Mees korrutab alati, et kuigi naine eksis (mida ta mehe arvates tegi pidevalt), 

siis mees andestab talle, kuna armastab teda. Samuti rõhutab mees pidevalt, et naine ei vaja peale mehe kedagi oma ellu, üksnes mehest piisab, sest tema hoolib nii väga oma naisest. 

Lõpuks hakkab naisele tunduma, et miski on suhtes ikka väga valesti ning põgeneb...