"SALADUSE  JÕUD"

1. osa

Kentaur, 2015, 190 lk

Gea elu on ilus ja võimalusterohke: ta on noor psühholoog, kes on leidnud töö, ta on abielus armastatud mehega ning neil on ilus kodu. 

Kõik muutub, kui mees töö kaotab ning alkoholist lohutust otsib. Murdepunktiks saab päev, kus mees joobes olles Geale kallale läheb. Lahutuse käigus saab Gea teada, et tema eksabikaasa on tüki maad ebameeldivam mees, kui ta kunagi mõeldagi oleks osanud. Skandaalid raputavad nii Gea kui ka tema lähedaste elusid. Raamatukogus hingejõudu otsiv Gea leiab juhuslikult Saladuse – külgetõmbejõu seaduse õpiku. 

Oma õnnetut eluperioodi trotsides otsustab noor naine unistuste jõudu proovida...

Lugejate kommentaare:

Mare Jakobson:
"Lugesin kõik kolm osa ühe jutiga läbi. Nii huvitav ja eluline, et ei saanud pidama."

Marika Poom:
 "Lugesin ühe päevaga läbi. Meeldis, ei tahtnud käest ära panna."

Anneli Kutsharina:
"Üle pika aja raamat, mida käest panna enne läbi lugemist ei suutnud. Laenasin raamatukogust, õnneks 1. osa oli koheselt saadaval, teised aga välja laenutatud."

Pille Pant:

„Lugesin raamatut "Saladuse jõud". Kui kätte võtsin, siis läks raamat kiiresti. Väga põnev oli tegelastele kaasa elada, selline väga kaasahaarava sisuga. Kui vahepeal tulid muud toimetused ette, siis ega õhtul ei saanud enne magama minna kui raamat oli läbi.“ 

Karin Tammeleht:

„Olles lugenud „Saladuse jõud“ raamatut võin öelda, et pole viimase kahe kuu jooksul nii head raamatut lugenud. Õnn oli see, et päeval lugesin, muidu oleks unest puudus tulnud. Niivõrd hea oli!
Lugema hakates tahtsin Gea mehele korraliku koslepi anda, kes küll käitub oma naisega nii, eriti keda armastad. Mis lugedes veel mõttesse tuli, oli maskide mõte, et erinevad maskid inimestel ees. Naerma ajas, kuidas Irina Valdeku naha peal mängis, kuna Valdek arvas, et Irina on tema omand aga võta näpust, ega ikka ei ole küll. Mis lõpuks head meelt tekitas, et Gea oma soovidega ja mõttejõuga tegi teoks oma unistused. 
Minu arust on üks hea raamat, paneb elu üle mõtlema. Soovitan soojalt ja ootan huviga uusi raamatuid.“

Siret Kullerkupp:

"Lugesin läbi Maria raamatu "Saladuse jõud". Pean ütlema, et suhteprobleeme minu arvates on igas kooselus, hea kui nad lõpevad positiivselt, aga unistustega on sama lugu nagu soovidega, kui midagi väga tahta, siis see ka täide läheb. Olen seda ise kogenud, siiski mulle meeldis Maria raamat "Kuu, räägi minuga" rohkem.“

Saale Palmiste:

„Alguses läks mul lugemine üsna aeglaselt - iseenesest küll kogu aeg midagi toimus, kõik oli nagu okei, aga ma ei saanud kuidagi selle raamatu lainele.  Ja siis - ühel hetkel kui Irina ja Berni tutvusid, muutus minu jaoks midagi ja enam raamatut käest panna ei suutnud. Iga hetk, mis ma pärast seda raamatust eemal pidin veetma, oli tõeline piin. Kangesti tahtsin teada, mis edasi saab. Lõpuks said kõik tegelased väga armsaks ja kangesti tahaks teada, mis neist edasi saab. Eriliselt meeldis mulle tegelastest Valdek, mitte sellepärast, et ta oleks olnud raamatu parim tegelane, vaid seetõttu, et ta oli nii realistlik, nii usutav, nii päris. Jäin raamatuga rahule. Aitäh, Maria Lepmaa, selle lugemiselamuse eest!“

Ketlin Rauk:

„Mulle meeldis, et raamatus oli palju huvitavaid ja elulisi karaktereid ning neile kaasaelamine oligi see, mis ei lasknud raamatut kuidagi käest panna. Nii suur tahtmine oli teada saada, mis ühest või teisest saab ning mis lahenduse nende probleemid lõpuks leiavad. Enim meeldis mulle Gea, kes pärast lahutust nii vapralt suutis oma elu joone peale saada. Natuke võib-olla tekitas uskumatut tunnet see lotovõit lõpus, aga mine sa tea, võib-olla on säärasest sihikindlusest teinekord rohkem kasu kui me arvatagi oskame!  Igatahes mõnusasti ja ladusalt kirjutatud raamat, väga tore lugemine. Kindlasti võtan lähiajal käsile ka teise osa. Aitäh, Maria!“

Heli Palmsaar:

„Valdek oli kõige toredam tegelane, just selline tavaline ja igapäevane eesti mees, kellesarnaseid tihti kohtad ja muidu igati loetav raamat. Edu edaspidiseks!“

Sirje Roo:

„Elu on üks ütlemata põnev seiklus ja meie väike Eestimaa on tõesti pisike, kus pidevalt üksteisega kokku põrgatakse. Pole siis ka ime, kui saladused lõpuks päevavalgele tulevad.Tagajärjed aga on oodatust paremad. Inimene saab lõpuks nägijaks ja kordi targemaks kui varemalt. Ta hakkab ennast analüüsima. Sõelub välja oma head ja halvad küljed ja õpib, mida edaspidises elus paremini teha. Ja unistada peab julgema alati suurelt, kuna unistustel on kombeks täituda! Põnev ja vägagi eluline raamat.“

Maret German:

„Raamatus "Salduse jõud" on tõeline suhete rägastik, aga elus ju nii ongi. Ja veel see, et psühholoog ise vajab enesega toimetulemiseks välist tõuget või õpetussõnu, näitab selgelt, kui haavatav ja samas kõikide raskuste kiuste õnne poole rühkiv võib olla igaüks meist. Igatahes pakkus su raamat mõtlemisainet, et miski siin elus ei juhtu põhjuseta. Mõnus lugemine, aitäh!“

Maris Roost Voksep:

„Raamat on väga hea. Mulle meeldis selle raamatu sidumine saladusega ja eesmärkide kirja panek. Pärast raamatu lugemist tegin ka endale nii. Nimekiri kaunistab mu külmikut, ju kunagi jõuan ka nende unistusteni. See võrdlus, kus kõik kannavad maske oli väga hea.  Olen ise ka tundnud, et jõudes tööle tõmban ette ühe maski ja võtan ära eelmise (ema). Minu jaoks oli vaid liiga kiire lõpp. Jäi palju küsimusi, kas tõesti Berni leppis sellega, et Irinal oli suhe Valdekuga ja kas tõesti nii kerge on taastada usaldus. Enda eluga võrreldes ei suuda ma siiani kedagi usaldada. Kahju, et raamat minuni nii hilja jõudis. Ootan järje lugemist.“

Lugesid minu raamatut?

Ootan meeleldi tagasisidet!

Olen leitav Facebookist,

samuti võid mulle julgelt kirjutada:

maria.lepmaa@gmail.com