Heli Künnapas "Jõuluks koju"

Heli Kirjastus, 2016, 208 lk

Raamatu tagakaanel olev tutvustav tekst:

Romantiline jutustus “Jõuluks koju” algab Pärnus elava Anne-Mari neljanda lapse sünniga. Pool aastat tagasi avastas naine, et ta Soomes töötav mees polegi enam vaid tema mees. Ootamatult jäi naine ilma senisest elust ja kodust. Kas selline lugu saab kuidagi romantiliselt ja positiivselt lõppeda? Kas ema koos nelja lapsega jõuab jõuludeks koju?

Huvitavalt ja tempokalt kirjutatud. Raamat on väiksemas formaadis ja üpris õhuke, lugesin poole tunniga läbi. Hästi olid välja toodud ema-lapse suhted. Kes on ema, usun, saab südamevärinat tunda küll ja veel! Kogu aeg elasin lastele ja nende tegemistele kaasa. Ema oli tubli, ei jäänud raskustes pikalt konutama, vaid asus tegutsema - hakkama sai.

Lõpp aga läks minu jaoks kiireks. Tekkis tunne, nagu oleksin just kommi paberist lahti teinud, millest väikese ampsu võtnud ning  siis maius ühtäkki mu käest ära rabatud - pole enam. Oleks soovinud lugeda ka peategelase uue suhte kujunemisest rohkem, kõik käis nagu kuidagi liiga kähku. Samuti  ka uue mehe ja naise laste vaheliste suhete arengust oleksin tahtnud rohkem teada.

Lühiromaan armastusest, nii mehe-naise vahel, kui ka ema ja laste vahel. Liigutav lugu! Kahjuks vägagi tavaline meie igapäevane elu, kus pereisa peab raha tõttu töötama perest eemal välismaal. Nõnda on kerged tekkima ka hingelised kaugenemised omavahelistes suhetes.

Tsitaate romaanist:

Mu elu on viimased pool aastat niigi keeruline olnud. Kas mul on ikka seda kõike vaja? Ma olen oma lastele korduvalt haiget teinud, sest mul oli enda tunnetega nii palju tegemist, et ei märganudki oma lapsi. Ma isegi ei teadnud, et ma nende tundeid ei näinud.

Keskendun väikestele igapäevastele asjadele. Elan päev korraga. Ei muretse asjade pärast, mida ma ei saa mõjutada. Lihtsalt hoian ennast tegevuses, et mitte taas musta auku kukkuda.

Rinnus kisub valusalt kokku. Ma teadsin, et sellised seigad jäävad meenuma, kui nende toimumise kohta satud.