Heli Künnapas "Lõpupidu"

Tänapäev, 2011, 184 lk


Haarav ja huvitav noortekas. Just selline raamat, mida kindlasti soovitaks noortel lugeda. Julgelt soovitan just eriti tüdrukutele, kes käivad gümnaasiumis. Usun, et raamatut lugedes ning teiste vigadest õppida püüdes jääksid paljud valud neil endil läbi elamata. Kas see alati aga parimaks osutub, kes seda nii täpselt teab. Vahel on meil vaja just endal teha vigu, et paremini elu õppetunnid omandada.

Raamatus on elutarkust, põnevust, armastust ja vihkamist ning ei puudu ka kirge. Romaan räägib tüdrukust, kes hakkab suhtlema nö eluvennast klassivennaga. Poiss on valelik ja kahjuks ei käitu tüdrukuga just eriti hästi. Tütarlaps on aga armumisest lausa pimestatud ega oska tähelegi panna poisi vigu. Samuti ei kuula ta ka teisi, kes teda poisi eest hoiatada püüavad. Samas on tüdrukust huvitatud ka paralleelklassi poiss, kes on aga sootuks vastupidise käitumisega kallimast eluvennale. Poiss on sõbralik, heasüdamlik ja tüdruku arvates kohe kuidagi turvaline.
Mis tüdrukuga juhtus ning milliseks armastus tema elus kujunes, seda saab aga juba igaüks ise soovi korral raamatust lugeda.

Blogisse mõnda tsitaati välja valima hakates, sattusin korraks isegi raskustesse. Liiga palju häid mõtteid leidsin, kõike ei hakka siia ümber kirjutama.



Tsitaate romaanist:

"Kas ongi nii, et oma tegude eest ei pea vastutama, sest miski või keegi teine sunnib meid? ... Vabanduse leiab alati! Ise vastutama ei pea! Ikka on keegi teine süüdi!" (lk 105)

"Sa tead, mida sulle teha meeldib, sa tead, kuhu sa jõuda tahad, ja sa tegutsed selle nimel. Sa ei oota, et tuleks keegi teine ja sind õnnelikuks teeks." ( lk 134)

"Sa tegutsed oma õnne nimel, mitte ei kaeble kogu aeg." (lk 135)

"Sa aktsepteerid seda, mis on mulle oluline, ja toetad mind minu tegemistes. Sa oled olemas. Sa oled see, kes sa oled, ega püüa välja näidata midagi muud või mängida kedagi teist." (1k 144)