Jeanette Walls "Klaasloss"

Tänapäev, 2015, 397 lk

Raamatupoe lehel tutvustus

Jeannette Walls kasvas üles vanematega, kelle ideaalid ja põikpäine eristumissoov olid ühteaegu nii häda kui õnnistus. Nad elasid pikalt USA edelaosa kõrbelinnades nomaadielu ning suutsid end sel viisil ära elatada. Hiljem, kui raha otsa sai, koliti Lääne-Virginia kaevanduslinna, mis oli viimane koht, kuhu keegi neist oleks sattuda tahtnud. Hoolimata isa joomisest ja allakäigust ning perekonna üleüldisest toimimatusest suutis Jeannette sellest nõiaringist välja murda, kodust lahkuda ja luua endale täiesti uus, täiesti erinev elu. Kakskümmend aastat on ta oma juurtest vaikinud, ent nüüd on tema lugu kirjas, menukas ning peagi saamas ka suureks filmiks.

Karm raamat, mis räägib raskest lapsepõlvest. Pidevalt oli tunne, et tahaks "süüdimatuid" vanemaid raputada. Kusjuures vanemad lugesid pidevalt raamatuid ega olnud tegelikult rumalad. Rahaga ei osanud aga kuidagi ümber käia. Pereisa oli alkohoolik ja laristas raha ära. 

Täiskasvanutena suutsid lapsed - 2 naist ja 1 mees luua endale igati normaalse elu. Nad leidsid neile meeldiva elukutse. Kolmest õest noorim, kes jäi üksinda vanemate hooldada, kui vanemad õed ja vend olid kodust lahkunud, elas hiljem läbi raskeid hetki. Raske lapsepõlv oli jätnud oma jälje.

Vastik ja kohati julm lugemine, ent hästi kirjutatud. Enne lugesin raamatu läbi, siis vaatasin ära ka filmi. Raamat meeldis rohkem, kuna sealt saab ikka parema tunnetuse, mida tegelased läbi elasid.